"Frida"

Film räägib kunstnikust nimega Frida Kahlo. Naise isa oli juudi-saksa päritolu ning ema mehhiklanna. Ta oli iseloomult väga kirglik, sensuaalne ning väga mässumeelne ühiskonnanormide ja tavamoraali vastu. Naise sotsiaalne staatus oli üsna tavapärane selle aja kunstnikele. Ta elas ära, kuid mitte jõukalt.

Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón

Soonormid olid tolleaegses ühiskonnas väga kindlalt määratletud. Naised olid naiselikud, püsisid enamasti kodus ning tegid hoolsalt majapidamistöid. Frida aga ei olnud sellega nõus, ta kandis vahel ülikonda ning ühel eluperioodil lõikas endale poisipea. Samuti ta suitsetas ja jõi palju, mis pälvis norme ja tavasid hindavate naiste seas palju halvakspanu.

Self-Portrait with Cropped Hair. 1940

A young Frida Kahlo (far left) and her family in 1926

Frida elu muutis bussiõnnetus, kus ta selgroog, rangluu, mitu roiet ja vaagnaluu murdusid ning parem jalg purunes 11 kohast. Õnnetuse käigus tungis naise kõhtu metalltoru, mis tekitas tõsiseid sisemisi vigastusi ja kunstnik ei saanud kunagi lapsi. 

Kuna tollane meditsiin lootis Frida olukorda parandada erinevat tüüpi korsettide ja erisuguste "venitusmehhanismidega" ning ta elas üle 32 operatsiooni terve elu jooksul, siis ta elas lakkamatutes valudes. Valu ispireeris aga noort kunstnikku nägema inimeste välimusest sügavamale. Ta maalis palju iseennast ning oma tundeid seoses pideva valuga.

The Broken Column, 1944

Frida Kahlol oli eriline ning isiklik stiil. Ta maalis palju autoportreesid, mis väljendasid tema elu sündmusi ja tema isiklikke reaktsioone olukordadele. Paljud naise maalidest valmisid ajal, mil kunstnik oli aheldatud voodisse.

Self-portrait in a Velvet Dress, 1926

Self Portrait with Braid, 1941

1938. aastal klassifitseeris poeet ja sürrealismikriitik André Breton ühes oma kunstiessees, tema loomingu sürrealistlikuks. Siiski kuulutas naine hiljem: "Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust." 

Henry Ford Hospital, 1932

What the Water Gave Me, 1938

1939. aastal avas ta näituse Pariisis Renón’i ja Collea galeriis. Seal tutvus ta Picassoga ja tema pilt oli prantsuse Vogue’i kaanel. See tegi Frida ülemaailmselt tuntuks.

French Vogue, 1939

Usun, et kunstniku looming muutis ühiskonnas naiste ja meeste soonorme vabamaks. Samuti andis ta oma maalidel edasi tundeid, kuidas ta valuga hakkama saab. See andis paljudele lootust ja usku paremasse homsesse.