pühapäev, 15. detsember 2013

"Irving Penn. Üks ja mitu maailma"

Septembri keskel käisin KUMUs vaatamas näitust nimega "Irving Penn. Üks ja mitu maailma".  

Irving Penni peetakse üheks meie aja silmapaistvamaks fotograafiks. Terve karjääri vältel töötas Irving Penn ajakirjale Vogue ning just moefotodega saavutas ta tuntuse ja läbimurde. Kõiki eriilmelisi pildimaailmu ühendab koht, kus need on loodud – Irving Penni ateljee ning isikupärane detailidele keskenduv minimalistlik väljenduslaad. 

Irving Penn
Irving Penni ateljee Manhattanil püsib läbi aja ühesugusena − valgete seinte, hallide uste ning kulunud põrandaga. Dramaatilise taustakujunduse või loomuliku keskkonna asemel pildistas ta modelle oma korratus, peaaegu täiesti lagedas ateljees. Teine Penni portreteerimisvõte oli modelli asetamine toanurka. Sellistel puhkudel oli fotograafi harvaks instruktsiooniks modellile vaadata vaid kaamerasse ja lasta kehal kõneleda ülejäänu eest. Nii pildistas ta mitmeid tuntud kultuuritegelasi, nende seas olid nii kunstnik Salvador Dalí, moekunstnik Elsa Schiaparelli kui ka helilooja Igor Stravinski.

Salvador Dali, 1947.

Balenciaga väike mantel (Lisa Fonssagrives-Penn). 1950, Pariis.

Naine Maroko palees (Lisa Fonssagrives-Penn). 1951, Marrakech.
1950. aastal alustas Irving Penn moefotode ja kultuuritegelaste pildistamise kõrvalt seeriat oskus- ja lihttöölistest, mille nimeks sai „Lihtsad ametid". Tavaliselt jäädvustas Penn nad seisvana, otsevaates ja tööriietuses, käes nende ametile iseloomulikud tööriistad. Need fotod portreteerivad väärikaid töölisi austaval moel, tuues esile nii konkreetsed ametid kui ka neid pidavad isiksused.

Kalakaupmees. 1950, London.

Irving Penni loomepärandi näiliselt eriilmelisi fotoseeriaid ühendab isikupärane kujutusviis, mis seisneb portreteeritavate erilises, nõudlikus ja detailitäpses jäädvustamises. Soovitud tulemuse saavutamiseks pildistas Penn kõiki modelle ühesugusel taustal. Näitusel esindatud kõige eripalgelisemad pildimaailmad on sündinud tegelikult ühes ainsas toas – Irving Penni ateljees.


Kassnaine. 1970, Uus-Guinea.

Mulle meeldis näitus väga. Fotod olid erakordselt ausad ja näitasid inimesi nii nagu nad päriselt on. Vaadates näitust tekkis mul palju erinevaid tundeid, mõtteid ja emotsioone, mis ma usun, ongi muuseumites käimise mõte.

Kui keegi peaks avanema võimalus Irving Penni näitust külastada, siis soovitan kindlasti seda kasutada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar